Nux: Bizarre tiraazh Inglismaal 30 000	Kuller 4. august 1997
	Eestis indie-ringkondades teatud-tuntud ansambel "Bizarre" on populaarsust kogumas ka väljaspool koduvabariiki. Inglise ajakirja "Future Music" augustinumbrga kaasas oleval cover cd-l on "Bizarre'i" pala "Any day".
	Tõnis Kahu: Bizarre: vihje võimalustele	Postimees 30. juuli 1997
	Bizarre’i hinnatakse tõsiseks kandidaadiks edule tulevikus. Ajakiri mainib uhkuse ja rahuldustundega, et me saame hunnikute kaupa kassette ja vaid parimatel õnnestub pääseda «Future Musicu» CD-le.
	Derek O'Sullivan: Demos: Bizarre - Any Day	Future Music august 1997
	Eclectic Estonian five-piece Bizarre have been an item since 1993, when their tastes lay in the post-MBV dreampop scene. As avowed supporters of 'the underground', the band's cohesive identity marks them as strong contenders for future success.
	Marek Kallin: Popmuusika on samuti suur eksportartikkel	Eesti Päevaleht 5. november 1996
	Vaevalt, et Eestil on võimalusi korrata Rootsi või Suurbritannia edu, ning riik ei peaks veel suunama muusika arengut, kuid siiski tuleks luua tõeliselt konkurentsivõimelise popbändi tekkimise puhul talle võimalused rahvusvahelise edu saavutamiseks. Tegelikult on neid ansambleid juba praegu: Dallas, Bizarre, Lu:k, Una Bomba suudaksid pärast korralikku stuudiot ja head produtsenditööd kindlasti asjatundliku mänedzhmendi abil Euroopas või Inglismaal laineid lüüa.
	Martin J. Palm: Bizarre: Cafe de Flor	Noorus september 1996
	"Ega sul midagi selle vastu ei pole, kui ma kardina ette tõmban?" "Tõmba palun. Siin on tõesti väga palav."
	Tõnis Kahu: Infra-informaatiline tajutarm	Postimees 8. juuni 1996
	Algatuseks lugesin läbi «Päevalehes» ilmunud intervjuu ansambliga Bizarre (autor Marek Kallin, 14. mai,1996). Enamgi veel, seejärel võtsin üle vaadata ka toona tolle kirjutise tarbeks Tartusse saadetud ankeedi, kõik vastamist nõudvad lüngad teineteise kõrval reas. Millisesse stiili ennast liigitaksite? Mida maailmale öelda tahaksite? Kui Bizarre oleks film-raamat-söök-jook, siis... Ma ei ole irooniline, seda mitte, kuid pisut nõutu.
	Marek Kallin: Bizarre propageerib põgenemist	Eesti Päevaleht 14. mai 1996
	Kui Bizarre oleks raamat, siis Hemingway "...ja päike tõuseb" film, siis "Gothic" söök, siis midagi mitmekihilist, nagu näiteks pizza või hamburger, jook, siis piimakokteil.
	Tiit Kusnets: Pisar kirjuline, pisar peenemaitseline	Postimees 10. mai 1996
	Kohe saab eksitud kommete vastu. Kohe. Läbematult. Saavad kollektiivselt seenele saadetud iga aruka arvustaja ja korraliku palgakirjaniku truud seltsilised Proloog, Ekspositsioon, Sõlmitus, Kulminatsioon ja Epiloog - vaadaku ise, kuidas nad vahepeal endaga hästi hakkama saavad -, sestet vajadust nende loogilise hanerea järele pole siinkohal kõige vähematki, sestet siinkohal saab kannatamatult ja kokkuvõtlikult ära öeldud see, mis kombekohaselt peaks tulema alles veeru päris viimases otsas: maitsekamaid mälestusi eestimaisest popmuusika-aastast 1996, sarmikamaid ja säravamaid kui neid sisaldab Bizarre’i järjekorras teine toos, pole allesjäänud seitsmest ja poolest kuust tõenäoliselt põhjust oodata. Sellega võrdlemisväärseid sähvatusi, üksikuid’n’harvu, võib küll loota. Eredamaid - vaevalt.
	Karlo Funk: Puudumine kui esinemine	Postimees 30. jaanuar 1996
	Enne Spring Heel Jack'i esinenud Bizarre sattus sel korral küll pigem tühiku tekitajaks kui selle täitjaks. Nende kiirtee kõlalisse kaunidusse viis liiga kiiresti kohale, helid said kindlalt paika ega liigutanud end kuigivõrd edaspidigi. Bizarre oli massiivne. Illusiooni tekitamise asemel katsid nad selle kinni - ometi, võibolla vajaski SHJ seekord jahutusesinejat.
	Taavet Kõrkjas: Kolmepäevased õppused	Eesti Päevaleht 26. oktoober 1995
	Teistest erinevalt kõlas Tartu Bizarre. Usaldust puhta hääle ja selgete harmooniate vastu kohtab sagedamini popmuusikatööstuse kesklainel - millest Bizarre distantseerub kõrgtehnoloogia ja kitarriga. Ansambel oli ehk liigagi kena ja viimistletud, valmis nõudma rohkem kui ühel minifestivalil sobilik.
	Erik Morna, Art of Rinne: Mai Musa	Kuum 15. mai 1995
	Enne seda oli laupäev jõudnud kinkida tulevikuilmutusi á la BIZARRE ning ILL OMEN. Oh, sheet! Poleks tahtnud uskuda, et Tartu kingapõrnitsejad tulevad millegi nii imelise peale nagu nende rütmipohjadega, kahehäälse laulu ning kahe piuksuva kitarri kosmiline uus kava oli! Oli gruuvisid punase-laterna-diskolaule, oli house'i, oli kummalist ambienti. Ja vastupandamatult lihtsad, meeldivalt pohhuistlikud solistid, käed taskus õõtsumas & ebamäärast sõnasadu sosistamas. Jumal, tsekkige see ansambel välja. This is definitely something.